Toimkond Hea tava IFRS Terminid Lingid

   

 
  

  Töögrupp
Projekti teostatakse eri ametkondade ning era‑ ja kolmanda sektori koostöös. Töösse on kaasatud Justiitsministeerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus, Rahandusministeerium, Statistikaamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Audiitorkogu, Raamatupidamise Toimkond, Eesti Pank, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet.

  Õigusaktid
Raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
VV 17.12.2009. a määrus 206 Majandusaasta aruande taksonoomia

  Koolitusmaterjalid
Koolitus

Muudatused majandusaasta aruande koostamisel ja esitamisel - Vesta Laansoo, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teenuste osakonna juhataja vesta dot laansoo at just dot ee

 

Majandusaasta aruanne - uus e-aruandlussüsteem ja selle rakendamine  - Marika Taal, Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakond

 

 

 


Muudatused elektroonilise majandusaasta vormides alates 01.01.2012


 

Raamatupidamise seaduse § 62 lõikega 11  sätestati 2009 aastal erand teatud raamatupidamiskohustuslastele taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutamisel majandusaasta aruande koostamisel. Erandite hulka kuulusid majandusüksused:

-           kes koostavad oma majandusaasta aruannet rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel,

-          kelle peamine ja püsiv tegevus on krediidiasutuste seaduse mõistes finantsteenuste osutamine,

-          kes koostavad konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande

-          kes koostavad likvideerimis- ja lõpparuande

-          kes korraldavad oma raamatupidamist muu hulgas vastavalt § 35 lõikele 2 (esitavad Rahandusministeeriumile saldoandmikke).

Vastav erand lubas eelpool nimetatud majandusüksustel koostada ja esitada majandusaasta aruannet PDF formaadis ning õiguse mitte lähtuda taksonoomiast ja taksonoomia vormidest kuni 01.01.2012.

Taksonoomia töörühm on analüüsinud kõiki erandeid ning jõutud seisukohtadele, mille osas kaasneb lähiajal raamatupidamise seaduse vastav muutmine.

Seisukohad on järgmised:

1.      Majandusüksused, kes koostavad oma majandusaasta aruande rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite alusel, ei pea lähtuma taksonoomiast ega taksonoomia vormidest ning võivad esitada Äriregistrile oma majandusaasta aruande PDF formaadis. Samas võimaldatakse aruande koostajatel kasutada kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande vorme, kui majandusüksus hindab need vormid sobilikuks oma majandusaasta aruandele.

2.      Majandusüksustele, kelle peamine ja püsiv tegevus on krediidiasutuste seaduse mõistes finantsteenuse pakkumine, on koostatud kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande vormi täiendus, mille leiate dokumendist Erand 1. Täiendus hõlmab eelkõige erinevat kasumiaruande vormi ning sellega seotud lisasid. Finantsteenuse pakkumisega tegelevatele raamatupidamiskohustuslastele on täiendatud vormi kasutamine vabatahtlik, selle mittesobivuse korral võib majandusaasta aruande Äriregistrile esitada PDF formaadis.

3.      Majandusüksustele, kes koostavad konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, on koostatud täiendavad vormid, mille leiate dokumendist Erand 2. Konsolideeritud majandusaasta aruande koostajatele on taksonoomia vormide kasutamine vabatahtlik, taksonoomia vormide mittesobivuse korral võib majandusaasta aruande Äriregistrile esitada PDF formaadis.

4.      Majandusüksustele, kes koostavad likvideerimis- ja lõpparuandeid, on koostatud täiendavad vormid, mille leiate dokumentides Erand 3a, 3b ja 3c. Taksonoomia vormide kasutamine on aruande koostajatele kohustuslik.

5.      Majandusüksustele, kes korraldavad oma raamatupidamist muu hulgas vastavalt § 35 lõikele 2 (esitavad Rahandusministeeriumile saldoandmikke), on väljatöötamise faasis elektrooniline andmeedastus Rahandusministeeriumi saldoandmike andmebaasi ja Äriregistri vahel, mille tulemusena alates 01.01.2012 on neil majandusüksustel võimalik koostada majandusaasta aruanne Äriregistri infosüsteemis eeltäidetuna selle info osas, mis on saldoandmike andmebaasist sinna üle kantud.

Taksonoomia vormide kasutamine võimaldab esitatud andmete elektroonilist töötlemist, teistele riigiasutustele andmete esitamise ning tulevaste aruannete koostamise lihtsustamist.

Selgitused koostatud vormides

1. Punasega tähistatud kirjed vormides - tegemist on uute taksonoomia kirjetega

2. Punasega tähistatud lisade nimetused - lisades on tehtud muudatusi võrreldes kasumit taotlevate raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande vormidega. Muudatused võivad olla nii kirjete lisamine kui ka äravõtmine.

3. Kriipsud lahtrites tähendavad, et süsteem ei luba sinna väärtusi sisestada.

Võimalikud ettepanekud uute vormide või vormide täienduste osas saab saata aadressil xbrl at fin dot ee kuni 01.08.2011.

Erand 1

Erand 2

Erand 3a

Erand 3b

Erand 3c

 



Abiks elektroonilise majandusaasta aruannete (EMA) koostamisel


Ettevõtjaportaal asub https://ettevotjaportaal.rik.ee/
Ettevõtjaportaalis majandusaasta aruande koostamise juhend.

 Raamatupidamise aastaaruande põhiaruannete ja lisade struktuur nii kasumit taotlevale kui mittetaotlevale raamatupidamisekohustuslasele

Vormide struktuur 20 12

Kehtivad vormid Excel formaadis

Kasumit taotlev üksus

Kasumit mittetaotlev üksus

 

Aruande vormidele kohalduvad järgmised reeglid:
1. Põhiaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne) on fikseeritud ning neid muuta ega täiendada ei saa.
2. Vormide täitmisel on EMA täitjal võimalik esitada lisaks eelmise perioodi lõppbilansile ka eelmise perioodi algbilanss, kui ettevõte korrigeerib eelmise perioodi algsaldosid mõjutavat olulist viga või muudab arvestuspõhimõtteid tagasiulatuvalt.
3. Põhiaruannete ja lisade olemasolevate kirjete nimetusi muuta ei saa.
4. Äriühingu vormid sisaldavad nii osaühingu kui aktsiaseltsile omaseid kirjeid. EMA täitmisel antakse täitjale ette kirjed olenevalt sellest, kas tegemist on osaühingu või aktsiaseltsiga (N: osaühingu puhul bilansis ainult osakapital nimiväärtuses).
5. Vormide täitmisel määratleb äriühing, milliseid vorme ta soovib kasumiaruande ja rahavoogude aruandena esitada (vastavalt kas skeem 1 või 2 ning kas otsene või kaudne meetod), samuti, kas ta esitab koondkasumiaruande või mitte. Koondkasumiaruande esitamisel genereeritakse see vorm kasumiaruande järele samale lehele. Sihtasutused ja mittetulundusühingud valivad rahavoogude aruande skeemi (tulemiaruande skeem vastab RTJ-le 14).
6. Lisade esitamine on vabatahtlik, st aruandekohustuslane otsustab, kas tulenevalt raamatupidamise seadusest ja RTJ-idest tuleb tal vastav lisa täita või mitte. Samas on aruandekohustuslasel võimalik genereerida ise täiendavaid lisasid ning sisestada sinna tekste, tabeleid ja jooniseid.
7. Mitmete lisade puhul on vajalik lisas määratleda, millist arvestuspõhimõtet kasutatakse ning vastavalt sellele valitakse vastava lisa vorm osa. (N: kinnisvarainvesteeringute lisas tuleb valida õiglase väärtuse meetodi vorm või soetusmaksumuse meetodi vorm).
8. Etteantud lisade vormides võib lisada osaliselt täiendavaid kirjeid, kui need lisavad informatiivsust ja loetavust. Täiendavaid kirjeid saab lisada ridadesse, uusi veerge lisada ei ole võimalik.
9. Kõigi lisade lõpus on teksti sisestamise võimalus. Tekst on võimalik sisestada nii juhul, kui täidetakse ka vastav tabel, või ka ainult teksti kirjutamiseks.
10. Arvestuspõhimõtete lisas on eraldi tekstiväli erinevate varade, kohustuste, tulude ja kulude liikide kohta, mis vastava lisa genereerimisel kuvatakse eraldi lõikena. Aruande koostaja valib, millised lõigud ta soovib täita. Viimane tekstiväli on nö ilma pealkirjata, seal saab kajastada neid arvestuspõhimõtteid mida eelpool ei ole välja toodud.
11. Aruande koostamisel on põhiaruannetes ja lisades võimalik viiteid lisada (sh võib korraga esitada viite mitmele lisale).
12. Lisasid ning ridasid ja tulpasid, samuti põhiaruannete ridasid, kuhu EMA täitja numbreid ei sisesta, aruande genereerimisel ei kuvata. Seetõttu on aruande lisade numbrid ka näitlikud, sest süsteem moodustab ja nummerdab lisad täidetud informatsiooni alusel ning ei moodustata ega nummerda lisasid, mida ei ole täidetud.
13. Lisade järjekorda saab muuta.
14. EMA teisel esitamisaastal kuvatakse eelmise aasta võrdlusandmed automaatselt, samas jääb võimalus neid parandada, kui võrdlusandmetes on toimunud muutusi.
15. Ettetäidetud vormide kasutamine on seotud defineeritud taksonoomiaga, mille alusel on võimalik koostada üleriigilisi päringuid. Täiendavate lisade sisestamine (ise uute lisade loomine) ei võimalda kasutada antud andmeid süsteemi päringutes. Tulevikus on kavandatud taksonoomiaga seotud andmete ülekandmine Statistikaametile riikliku statistilise informatsiooni koostamiseks. Kui andmeid pole taksonoomia elementidena sisestatud, need edasi ei kandu. Seetõttu on oluline kasutada võimaluse korral etteantud vorme ja vaid vajadusel lisada neile alamkirjeid (täiendavaid ridu olemasolevate ridade detailiseerimiseks).

 Käesoleval lehel vasakul äärel on viide vormidele Riigi Teataja veebilehel. Väljatöötatud vorme saab täita ja muuta käsitsi või oma raamatupidamissüsteemidest andmeid importides (kui vastavaid süsteeme selleks kohandatakse). Eristatakse kasumit taotlevate ja kasumit mittetaotlevate raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande vormid.
Aruanne allkirjastatakse ja sellele lisatakse audiitori järeldusotsus samas keskkonnas, juhul kui kõigil juhatuse liikmetel on võimalik digitaalne allkirjastamine.